10 lihtsat muudatust, mida saad teha, et elada jätkusuutlikumat elu
Loe lisaks ›
Kuidas COVID-19 mõjutab kliimat?
Loe lisaks ›
Haljaskatuste potentsiaalist ja probleemidest
Kõrghoonetelt linnamaastikku jälgides jään alati imetlema, kui suureks linnad võivad kasvada. Imestama paneb mind ka see, et see pilt kipub olema üsna monotoonne. Veel enam torkab silma, et rajoonides, kus ruutmeetri hind on kõige kallim, on niivõrd palju kasutamata pinda. Seda just katuste näol. Linna infrastruktuuri areng toimub tihtipeale rohealade arvelt ja see ei mõjuta ainult inimeste heaolu, vaid sel on klimaatilised tagajärjed. Kas katused võivad mängida rolli selle probleemi lahendamisel?
Loe lisaks ›Saasteainete eemaldamine taimede ning mikroobidega
Jääb mulje nagu me oleks pidevas võistluses, et oma üha luksuslikumaks muutuvat elustiili tasakaalustada arengutega jäätmemajanduses ja keskkonnareostuse eemaldamises. Kuid paljud keskkonda saastavad ühendid eksisteerisid juba enne inimesi ning loodus sai nendega hakkama ilma meie abita. Probleem on aga selles, kui reoained satuvad aladele, kus neid tavaliselt ei leidu. Õnneks on ka nendelt aladelt võimalik reostust eemaldada bioloogiliselt - vastus peitub taimedes ja mikroobides.
Kuidas kodu jahutamine planeeti soojendab
Mida ma arvan biolagunevatest topsidest
Kust saavad puud oma massi?
Loe lisaks ›
Plastikujärgse maailma järgmine mure: pitsakarbid
Kes meist ei patustaks vahel dieedipidamise või kodus kokkamise asemel kiirtoidu või koju kaasa tellitud hõrgutistega... Ent iga kord kaasneb sellega hunnik kotikesi ja karpe, mis pea hetkega muutuvad prügiks. Plastmassi üldise salgamise ning ühekordsete plastiknõude keelustamise ajastul tundub enesestmõistetav, et liiguksime edasi keskkonnasõbralike materjalide nagu paberi ja kartongi suurema kasutamise suunas. Ent toiduga kokku puutuv paber ja kartong ei ole sugugi sama, mis tavaline koopiapaber...
Loe lisaks ›Parandame maailma keskkonnaprobleemid ühe hamburgeriga nädalas!
Loe lisaks ›
4 miljonit probleemi selle jõulukuusega
Loe lisaks ›
Majapidamiskulude vähendamine tehnoloogia abil
Rohelisi jõule ja head uut aastat!
Proovisõit 691-hobujõulise ökomobiiliga - Tesla Model S P85D
Miks on Greenline Print trükised 100% Rohelise Energiaga toodetud?
Greenline Print aasta-aruanne
246 rullitäit meisterdamisrõõmu
Üherattalisega liiklusummikuid murdma?
Tartu Rattasõbralik Ettevõte 2015
Puitmajad kliimamuutuste vastu
50 milj. kliimasõbralikku trükist ehk 2014 numbrites
421 rulli rõõmu!
Poolteist Maad kataks ära inimkonna vajadused
Pedaalides autovaba maailma poole
Üle poole kuumarekordeist pärineb 21. sajandist
Tartu-Berliin ühe päevaga, jalgrattal!
Kas hapnik võib otsa saada?
Kas kliimasoojenemine on vandenõu?
Kuigi teadusliku konsensuse järgi on praegune kliimasoojenemine 95-100% tõenäosusega inimtegevuse poolt põhjustatud, ringleb avalikkuses endiselt teooriaid, mis üritavad kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid ning retoorikat seostada kellegi huvide kaitsmisega. Teie ees on kaks populaarsemat teooriat ning nende lahangud.
Loe lisaks ›Kuidas vanapaberiga seina krohvida?
30 miljonit märgist ehk kokkuvõte aastast 2013
Kroonpressi jõulupaber jõudis 75 lasteaeda
Eestis ostetakse iga auto kohta kolm jalgratast
Trükistega kasvuhoonegaase püüdma?
CCS ehk carbon capture and storage on süsiniku püüdmise ja ladestamise võimalusi uuriv uurimissuund, millel on ette näidata juba 75 üleilmset pilootprojekti, mis koguvad ja ladestavad ligi 0.1% aastasest inimtekkelisest süsinikemissioonist. Uurime natuke, miks CCS vajalik on ning teeme mõttelise eksperimendi, kuidas saaks paberit ära kasutada süsinikuladestuseks.
Loe lisaks ›Mänguasjamuuseumis valmivad paberkübarad
Loe lisaks ›
Ratturid neutraliseerisid 3300 lehelugeja jalajälje
Veerand tundi internetis võrdne ühe Postimehega
Kus on maakera "kopsud"?
Keskmine trükis tarbib vähem kui supilusikatäis vett
Euroopa metsavarud kasvavad jätkuvalt
Loe lisaks ›