Maailma üheks edukaimaks rahvusvaheliseks leppeks peetakse 1987. a. ratifitseeritud Montreali protokolli, millele andsid allkirja 46 riiki. Leppe eesmärgiks oli järk-järgult vähendada ja lõpuks täielikult keelustada osooni hävitavate freoonide ehk klorofluorosüsinike (HCFC ja CFC) tootmine ja kasutamine. Freoonid olid kliimaseadmetes ja külmkappides kasutuses olnud 1930. a. alates ning nende sattumine keskkonda hävitas stratosfääri osoonikihti, mis kaitseb Maakera kahjulike UV-kiirte eest. Tegemist oli märkimisväärse kokkuleppega, mille edu ei seisnenud vaid allkirjade rohkuses, vaid ka selles, et eesmärk saavutati ning peatselt nähti selle positiivset mõju.

Võiks ju arvata, et kokkulepe oli edukas ja see päästis meid kohutavast globaalsest katastroofist. Mitte päris. Osooniauk ei ole viimase 20 aasta jooksul suurenenud, kuid teadlased on nüüdseks aru saanud, et kliimaseadmete mõju ulatub palju kaugemale.  

Milles siis õhkkonditsioneeri negatiivne mõju seisneda saab? See ju ei paiska keskkonda gaase ega kiirga kahjulikku kiirgust. Probleem on jahutusaines ja energiatarbimisega seotud emissioonides. Kliimaseadmed ise tekitavad otseselt kasvuhoonegaase vaid siis, kui jahutusaine on lekkinud või kui seadmetest ei ole ettenähtud korras lahti saadud (ehk pole viidud jäätmejaama). Pärast freoonide keelustamist tulid asemele hüdrofluorosüsivesinikud, mis küll ei kahjusta osoonikihti, kuid on omakorda väga tugevad kasvuhoonegaasid – võrreldes süsihappegaasiga on nende mõju 100-3000 korda tugevam ning sattudes keskkonda võivad nad oma kõrge stabiilsuse tõttu püsida seal pea sada aastat. 2016. a. Kigali Protokolli kohaselt on järgmine samm nende kasutamist vähendada ja lõpuks keelustada.  

Kliimaseadmete peamine negatiivne keskkonnamõju seisneb energiatarbimises. Ülemaailmse energiatarbimise mõju keskkonnale on tohutu - 2016. a. moodustasid fossiilkütused 65% globaalsest energiatarbimisest. Jahutusega seotud CO₂-emissioonid, mida peamiselt põhjustasid põlevkivi põletamine, kahekordistus vahemikus 1990-2016 (Joonis 1). Praeguste mudelite kohaselt arvatakse, et aastaks 2050 kolmekordistub kliimaseadmetest tingitud ülemaailmne energiatarbimine. 

Ja selles seisnebki probleemi tuum – õhkkonditsioneeride ülalpidamine tuleb koos kõrgete energiakulude ning keskkonnamõjudega. Põhimõtteliselt on tegemist positiivse tagasiside ahelaga – temperatuuride kõrgenedes kasutatakse rohkem kliimaseadmeid, mis omakorda tõstavad globaalset temperatuuri, põhjustades kliimaseadmete suuremat kasutust jne. Polaarjää sulab, igikelts sulab, atmosfääri paiskub gigatonnides metaani ning olemegi globaalse katastroofi lävel.

Õnneks ei ole olukord nii lootusetu ja me ei ole selles tagasisideahelas väljapääsuta lõksus.

Mida me teha saame?

Rahvusvahelise Energia Agentuuri (IEA) raporti kohaselt vähendaks tõhusamatesse kliimaseadmetesse investeerimine kliimaseadmete energiakulu 50% võrra. Läbi rangete standardite ning energiamärgiste võib konditsioneeride energiatõhusus kahekordistuda aastaks 2050. Energiatõhususel oleks positiivne mõju ka elektrivõrgule, sest see vähendaks elektrijaamade tippkoormust kuumadel perioodidel ja seeläbi ka vajadust uute jaamade järele. Olukorda kergendavad ka arengud päikepaneelide tehnoloogias, kuna kliimaseadmetele kuluv energia kattub suuremal määral päikselisemate ilmadega ja päikeseenergia kasutamine vähendaks elektrijaamade koormust

Praeguste trendide jätkudes on järgmise kolmekümne aasta jooksul oodata konditsioneeride energiakulude kolmekordistumist. Selle asemel, et keelata palava ilmaga õhkkonditsioneeride kasutamist, tuleb investeerida tõhusamasse tehnoloogiasse ning panustada puhtamate jahutusainete arendamisse. Kigali Jahutustõhususe Programm on tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega, et vähendada klorofluorosüsivesinike kasutust ning minna üle tõhusamatele tehnoloogiatele. Muutes kliimaseadmed energiatõhusaks, muutuvad need taskukohasemaks, turvalisemaks ning  jätkusuutlikumaks, viies omakorda säästudeni investeeringutes, kütuses ning ülalpidamiskuludes.

Kui soovite õhkkonditsioneeride tuleviku kohta rohkem lugeda, siis soovitan lugeda IEA põhjalikku raportit sel teemal: https://webstore.iea.org/the-future-of-cooling

Viited

https://www.e-education.psu.edu/rocco/node/2034 

https://www.theguardian.com/environment/2019/aug/29/the-air-conditioning-trap-how-cold-air-is-heating-the-world 

https://apps.sepa.org.uk/spripa/Pages/SubstanceInformation.aspx?pid=121 

https://www.bostonglobe.com/ideas/2013/07/20/how-live-without-air-conditioning/4DqSdLtDiJ4iAn29lNCjaI/story.html
https://webstore.iea.org/the-future-of-cooling