Sattusin sel suvel mitmesse baari, mis olid minu meeldivaks üllatuseks hakanud kasutama biolagunevaid topse jookide kaasamüümiseks. Olen kaua oodanud, et tehtaks veidi suuremaid kulutusi keskkonnamõju vähendamiseks - olles ise baaris töötanud tean, kui palju plastireostust võib vaid ühe õhtuga tekkida. Siiski, mu rõõm ei kestnud väga pikalt, kui ma teema kohta natuke rohkem uurisin.

Selleks, et bioplasti kasutamise probleemidest aru saada tahan esialgu lahti seletada põhilised erinevused plasti ja bioplasti vahel. Pealtnäha pole bioplastist tops tavalisest plasttopsist väga erinev. Mõlemad on läbipaistvad ning vastupidavad. Plasttopsi materjali saate ise kontrollida vaadates selle alumisele küljele. Iga plastnõu alumisel küljel on number nooltest koosneva kolmnurga sees - seda numbrit tuntakse kui resin identification code, ning iga number vastab kindlale plastile. Kõige laiemalt levinud plastist joogitopside ja muude toidukonteinerite alt leiate numbri 5, mis ütleb meile, et see konteiner on tehtud polüpropüleenist. Polüpropüleen on tugev termoplastiline polümeer, mis ei lase vedelikke läbi ning on suhteliselt kuumakindel. Ehkki tegemist on materjaliga, mis ei lagune paljude lahustitega kokku puutudes, on polüproüleeni hea taaskäidelda. Seda sellepärast, et seda võib viia sulamistemperatuurini, jahutada ning uuesti tahkeks vormida ilma, et selle struktuur oluliselt nõrgeneks.  Prügimäele sattudes võib polüpropüleenist topsi lagunemine võtta kuni 20 aastat.

Biolagunevad topsid on aga tehtud polülaktilisest happest (polylactic acid, PLA). PLA’d toodetakse enamasti taimsetest suhkrutest, nagu maisitärklis, suhkrupeet või suhkruroog. Selleks, et PLA topsid laguneksid kiiremini kui polüpropüleenist tehtud topsid, peavad nad sattuma õigesse keskkonda. See tähendab temperatuuri vahemikus 50-65*C, niiskust ja hapnikku. Tööstuslik kompostimine on üks lahendus, kuidas kontrollitud keskkonnas turvaliselt ja kiirelt bioplastist nõusid lagundada. Euroopa tööstuslik standard EN 12324 sätestab, et biolagunevaks nimetatav sööginõu peab 180 päeva jooksul kompostris lagunema 90% ulatuses ning ei tohi selle käigus tekitada toksilisi jääkaineid.  

Lähme tagasi algusesse ja ma seletan, miks mu avastused Tallinna baarimaastikul ei lõppenud nii positiivselt, kui esialgu tundus. Baarid olid teinud sammu õiges suunas, kuid jäid poole peal seisma. Kasutati küll biolagunevaid nõusid, kuid neid ei sorteeritud ei baaris ega ka väljaspool selle territooriumi. Biolagunevad nõud sattusid koos kõige muuga olmeprügi konteineritesse.

Prügisorteerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et biolagunevad toidunõud ei satuks tavaliste pakendijäätmetega (paber, kartong, metall) samadesse konteineritesse, sest toidujäägid raskendavad mehhaanilise taaskäitlemise protsessi. Samuti ei kuulu bioplast olmejäätmete hulka, mis lähevad kas põletamisele või prügimäele. Põletamine ei ole bioplasti jaoks kõige hullem saatus, kuna mitmed uuringud on näidanud, et bioplasti põlemisel eraldub rohkem energiat kui paberi puhul. Prügimäele sattumise puhul on lugu kehvem – ehkki bioplasti lagunemisel ei eraldu metaani, siis prügimägedes on hapnikuvaene, ehk anaeroobne keskkond, kus bioplast ei lagune. Seega biolagunevate nõude asetamisel olmejäätmetega samasse konteinerisse, oleme raisanud hulga aega ning vaeva mitte millegi heaks.

Bioplasti arendamine on samm õiges suunas. Meil on olemas tehnoloogiline infrastruktuur, et taaskäidelda nii plasti kui ka bioplasti, kuid regulatsioonide puudumise tõttu ei pruugi kumbki sattuda pärast kasutamist õigesse kohta. Positiivsel noodil lõpetades on Tallinna Linnavolikogu täiendanud avaliku ürituse korraldamise määrust punktiga, mis keelab oktoobrist ära ühekordsete plastnõude kasutamise ning kohustab ürituse korraldajat tagama üritusel segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete ning pakendijäätmete kogumise. Loodame, et seda rakendatakse ja me liigume vaikselt jäätmevabamasse tulevikku.

Allikad:

http://www.nawp.com.au/renewable-nature-based-sourcing/biodegradability-en-13432-astm-d6400-as4736/

https://www.vegware.com/news/2018/12/10/all-about-pla-cpla-compostable-bioplastics-made-from-plant-starches/

https://greensxm.com/composting-pla-plastic/

https://www.thebalancesmb.com/an-overview-of-polypropylene-recycling-2877863

https://www.natureworksllc.com/What-is-Ingeo/Where-it-Goes/Incineration

https://www.bioplastics.org.au/resources/faq/#toggle-id-16

https://www.err.ee/917890/tallinna-volikogu-otsustas-avalikel-uritustel-keelata-plastnoud