Selle aasta jaanuaris avaldas 37 mõjukast akadeemikust koosnev komisjon suuremahulise raporti inimkonna toitumisharjumuste seostest keskkonna- ja tervisenäitajatega. Selles tuuakse välja palju fakte hetkeolukorra kohta ning antakse oma ettepanekud, kuidas inimkond peaks oma söömisharjumusi muutma, et tagada kliimasoojenemise pidurdumine. Näiteks leiab uurimustöö, et hiljemalt aastaks 2050 peame me:

• Vähendama tervisele riskantsete toiduainete nagu punase liha ja suhkru tarbimist 50%
• Suurendama tervislike toiduainete nagu pähklite, puuviljade ja köögiviljade tarbimist üle 100%
• Vähendama toidujäätmeid 50%

Millega me oma külmkappe siis täitma peaksime, et selle sisu oleks kooskõlas nii tervise- kui keskkonnanäitajatega? Uurimuse järgi on nädalas lubatud süüa üks veiselihaburger, kaks portsjonit kala, seitse klaasi piima, natuke juustu ja võid, üks-kaks muna, hulk täisteratooteid, läätsi, pähkleid ja puu- ning köögivilju. Täpsemalt, päevane taldrikutäis peaks sisaldama tervelt poole ulatuses köögi- ja puuvilju, kolmandiku osas täisteratooteid ning kuuendiku osas kõike muud.

Väidetavalt on selline menüü juhtumisi kooskõlas väga paljude rahvaste traditsiooniliste toidulaudadega. Ka eestlastel ei ole varem olnud sellist rikkust, mis võimaldaks süüa nii suurtes kogustes liha, kui seda teeme praegu – ligi 80 kg aastas inimese kohta (EL keskmine 70 kg). Oleme ajalooliselt olnud pigem ikka juurviljarahvas. Seda enam, et liha ja suhkru tarbimise vähendamine parandaks elukvaliteeti ning hoiaks aastas ära kuni 11 miljoni inimese enneaegse surma.

Kas meil aga tõesti on vaja muuta omale väga armsaks saanud toitumisharjumusi? Miks ei tegutse energiafirmad, tööstused ja riik ise rohkem selle nimel, et vähendada fossiilkütuste tarbimist, mis võimaldaks meil jätkata oma lemmikroogade nautimist? Paraku ei ole toidutööstus süüdi vaid süsinikuheitmete tekitamises, vaid on raporti kinnitusel maailma üheks suurimas süüdlaseks veel liigirikkuse kadumises, magevee varude vähenemises, globaalse lämmastiku- ja fosforiringe tasakaalust väljaviimises, maakasutuse muutumises ning keemiareostuses. 

Erinevalt fossiilkütustest, kus meil on üksikinimestena piiratud võimalused keskkonnamõjude vähendamiseks (sest autoga on vaja ju paratamatult sõita ning elektrit kodus tarbida), on igakordne poeskäik otsustuskoht, millega saame käegakatsutavaid muutusi esile kutsuda. Seega meenutagem järgmine kord poelettide vahel käies, et liha võime süüa ja osta ka edaspidi, aga pidagem piiri – ületarbimisega me iseenda ega maakera tervist ei aita.

Allikad:

https://www.thelancet.com/commissions/EAT

https://www.theguardian.com/environment/2019/jan/16/new-plant-focused-diet-would-transform-planets-future-say-scientists