Inimkopsud suudavad õhus sisalduvast hapnikust kinni püüda vaid osa – nii langeb õhus sisalduva hapniku sisaldus algsest 21%-st 15%-ni väljahingatavas õhus. Seega on inimese päevane hapnikuvajadus umbes 660 liitrit, mis kokkupressituna kaaluks alla kilogrammi. Seda ei tundugi esmapilgul nii palju.

Ent võtkem kõrvale Eesti kõrgeim puu ehk Järvseljal kasvav harilik kuusk oma 44 meetrise kõrguse ja 180 cm ümbermõõduga. Sellise puu päevane hapnikutoodang on umbes 120 grammi või 90 liitrit hapnikku, kattes 14% keskmise täiskasvanu päevasest vajadusest. Tema päevase hapnikujanu kustutamiseks oleks seega vaja seitset sellist puujurakat.

Seitsmemiljardilise rahvastiku vajaduse kataks aga ära umbes 49 miljardit puud. Kas Maal puid on piisavalt palju? Kosmoseuuringute keskus NASA on satelliitpiltide analüüsi põhjal hinnanud, et maailmas on umbes 400 miljardit puud, mis on enam kui küllalt inimkonna hapnikuvajaduse katmiseks. Kuid inimene pole ainus hapnikku tarbiv elusolend ning lisaks hingamisele kulutavad hapnikku ka sisepõlemismootorid ning looduslikud põlengud, mistõttu hapniku kogus Maa atmosfääris on praegu väidetavalt kerges languses, nii umbes 4 ppm ehk umbes 0.00002% aastas.

Õnneks on õhus sisalduv hapnikuvaru väga suur ning ligi 90% kogu Maa elusmassist moodustavad taimed, kusjuures suurem osa hapnikust toodetakse lageraie-kindlates ookeanides elavate vetikate poolt. Hapnikku on atmosfääris nii palju, et kui meie planeedil elav inimkond peaks hakkama saama vaid atmosfääri praeguste varudega, kuluks meil 50 miljonit aastat enne selle otsalõppemist. 

Kui aga kogu muu elusloodus juurde arvata, siis piisaks praegustest varudest 2000 aastaks. Nii et kuigi atmosfääris sisalduva hapniku kogus väheneb õige pisut iga aastaga, jätkub seda siiski piisavalt pikaks ajaks, et hapnikuvaegust ennetada. Selleks tuleb aga loota, et võimalikult palju hapnikku ka ajusse jõuab enne selle otsalõppemist!