Pedaalides autovaba maailma poole
Jalgrataste majanduslik mõju on mitmekülgne ning sisaldab nii otseseid kui kaudseid mõjusid. Kõige otsesem jalgrataste panus majandusse on läbi jalgrataste tootmise, mis moodustab täiesti omaette tööstusharu väärtusega 1.2 miljardit eurot. 2010. aastal toodeti Euroopa Liidus enam kui 12 miljonit jalgratast ligi 20 200 inimese poolt. Kui arvestada lisaks rattatootjatele ka edasimüüjate, remonditöökodade ja teistega, siis Inglismaal on selliselt hõivatute inimeste arv 23 000, mis Euroopa Liidule ekstrapoleerituna annab selle sektori tööhõivenumbriks ilmselt kõvasti üle 100 000 inimese. Kuid see on siiski kogu liidu tööhõivest väga väike osa, tõestades vaid seda, et rattatööstus on vähe ressursse nõudev, ent palju ressursse säästev.
Tõeline mõju majandusele tulebki välja eelkõige kaudsete mõjudena ehk kulutamata jäänud kulude kaudu. Austrias tehtud uurimuses arvutati välja, et iga rattaga vändatud kilomeeter säästab rahvastiku tervisekuludelt 0.9€. Kokku hinnatakse kogu Euroopa Liidu ratturite säästuks 94 miljardit eurot aastas, mis 35 miljoni regulaarse ratturi jaoks tähendaks 2700 euro säästmist. Loomulikult on sellise võrdluse tegemine pisut meelevaldne, kuna kasu avaldub pika aja jooksul ning kumuleeruvalt (kuna tervisekulud kasvavad paratamatult vanusega) kuid suurusjärgud on märkimisväärsed ning loogilised.
Mõju majandusele võib olla aga ka pisut lähedasem - turismi kaudu. Lisaks säästetud tervisekuludele on jalgratturid hoogsad tarbijad, nimelt on jalgrattaturistide poolt tekitatud käibeks hinnatud 54 miljardit € aastas.
"Kuid jalgratta-infrastruktuur on ju ka kallis!" - tõsilugu, miski siin ilmas pole tasuta, ent mõnede arvutuste järgi on 1 kilomeetrit kiirteed võrdne 150 km rattateedega. Jalgratas ei hakka ilmselt kunagi asendama linnadevahelist autotransporti, kuid linnasiseste teede planeerimisel tasub igal juhul kaaluda, kas teede ja ristmike laiendamine ikka lahendab korraga nii ummikute kui tervishoiusüsteemi probleemid?
Allikad:
-The Gallup Organisation, Flash Eurobarometer 312 – Future of transport: Analytical report (2011) -COLIPED, European Bicycle Market and Industry Profile (2011)
-LSE, The British Cycling Economy: ‘Gross Cycling Product’ Report (2011)
-Institute of Transport and Tourism, University of Central Lancashire and Centre for Sustainable Transport and Tourism, Breda University, The European Cycle Route Network, EuroVelo: Challenges and Opportunities for Sustainable Tourism Requested by the European Parliament’s Committee on Transport and tourism (2009)
-Trunk G., Gesamtwirtschaftlicher Vergleich von Pkw- und Radverkehr: Ein Beitrag zur Nachhaltigkeitsdiskussion. Masterarbeit am Institut für Verkehrswesen der Universität für Bodenkultur, Wien (2011)
-Institut Fédératif de Recherche sur les Économies et les Sociétés Industrielles, Vélo urbain: Dosier Special Couts, Vélocité no. 88(2006)