Korduma kippuvad küsimused
Ma olen kirjastaja, miks ma peaksin Greenline Print'i kasutama?
Mida tähendab "Vali oma trükijalajälg"?
Kuidas süsinikuheitmeid arvutatakse?
Mis on süsinikdioksiid ja selle ekvivalent?
Ma olen lehelugeja, mis kasu ma Greenline Print'ist saan?
Kui usaldusväärne siinsed arvutused ikkagi on?
Miks ei võiks trükiste süsinikemissioone kompenseerida?
Kelle algatus on Greenline Print?
1) tööstustegeuvse üheks tagajärjeks on koormus keskkonnale ja atmosfäärile, mistõttu tuleb tegutseda selle koormuse vähendamise suunas. Seda soodustab õhuheitmete koguse taseme hindamine ja asetamine skaalale.
2) ühiskond ehk tarbijad soovivad läbipaistvamat ning usaldusväärsemat infot toodete keskkonnamõjude kohta. Seda ülesannet täidab portaal www.greenlineprint.com, kus on andmekasutus ja tulemused lahti seletatud.
3) paljud trükise tootmisahela alumised lülid (eelkõige paberitootjad) on teinud pingutusi oma tootmise keskkonnasõbralikkuse parandamiseks. Soovime seda tendentsi toetada, võimaldades kommunikeerida edukamate tootjate saavutusi ka lõpptarbijale läbi kõrgeklassiliste märgiste.
Kas märgist saab kasutada ainult Kroonpressi kliendina?
Kas liituda saavad ka pisitrükikojad?
Kas keskkonnale poleks parem, kui paberit üldse ei kasutataks?
Kui soovid kasvuhoonegaaside vähendamisse tõeliselt eesrindlikult suhtuda, siis tasukski paber- ja puittooteid võimalikult kaua säilitada. Madalate heitmetega A-klassi märgiste puhul annaks selline käitumine trükistele süsiniknegatiivse omaduse ehk atmosfäärist võetaks ära rohkem CO2 kui sinna tootmise käigus paisati. "Säästa paberit" saab sellega hoopis uue tähenduse!
Lisaks puidu ja paberi talletamisele tasub arvestada, et kasvav mets kogub õhust süsihappegaasi ära kiiremini kui vana mets. Kuna enamus Euroopa paberipuidust pärineb säästlikult majandatud metsadest, mitte põlislaantest ega liigilise mitmekesisuse poolest kuulsatest metsadest (sest need on ajaloo kurvastuseks juba suures osas Euroopast maha saetud), siis tagab kiirem metsatarbetsükkel ka suurema CO2-akumuleerimise võime.
Mis on "toormest kliendini" (cradle-to-gate) olelusring?
Miks ei hõlma Greenline Print täiemahulist hällist-hauani olelusringianalüüsi?
Põletamise puhul vabaneb atmosfääri paberkiusse kogutud CO2, mistõttu need heitmed on süsinikneutraalsed. Kuna saadud energia kasutatakse aga soojuse või elektri tootmiseks, siis vähendab paberi põletamine fossiilpõhise energia kasutamist.
Prügimäele ladustamise korral jääb osa süsinikku alles, kuna paberi mineraalsete lisaainete ning ligniinisisalduse tõttu ei lagune kogu paberi sisu. Lagunev süsinik aga muundub anaeroobses keskkonnas metaaniks. Kui prügilas on toimiv gaasikogumissüsteem, siis saab saadava energiaga samuti vähendada fossiilsete allikate põhist energiatootmist.
Kolmanda variandina saab vanapaberi kokku koguda ja ümber töödelda. Paberkiudu on võimalik 4-6 korda ümber töödelda, kuni selle kvaliteet ei ole enam paberi tootmiseks kõlbulik. Igal juhul lähevad töötlemise käigus tekkivad heitmed aga uue toote arvele, seega ei suurene äravisatud trükise jalajälg ka selle stsenaariumi korral.
Neljanda variandina toodud "säilitamine" tähistab trükiste hoiustamist kas näiteks isiklikus või avalikus raamatukogus. Kuivas ja jahedas säilitamisel ei toimu paberkandja lagunemist ning selles sisalduv süsinik salvestatakse hoiustamise perioodiks. Kui selliselt toimitakse piisavalt pika aja jooksul, võiks toote süsinikjalajäljest maha lahutada paberkius sisalduva süsiniku koguse, mis võib mõnedel juhtudel tingida trükise süsiniknegatiivse jalajälje (nt A-klassi märgisega toodete puhul).
Ajakirja National Geographic hällist-hauani olelusringianalüüsis on näidatud, et Greenline Print'is puuduolevate kasutus- ja lõpufaasi heitmed on sõltuvalt stsenaariumist kas väga väikesed või isegi pisut süsiniknegatiivsed, mistõttu ei peaks arvama, et trükiste hällist-hauani olelusringi tulemused erineksid olulisel määral praegustest hällist-väravani arvutustest.
Kuidas saab paber olla süsiniknegatiivne?
Põletamine: põletamisele minev paber ei ole süsiniknegatiivne, sest põlemisel vabaneb sama kogus süsinikdioksiidi kui kasvanud puu endasse akumuleeris. Küll aga on paber sellisel juhul süsinikneutraalne. Mõnede metoodikate järgi võib aga puidu põletamisest saadav energia vähendada fossiilkütuste põhist energiatoodangut, mis tähendab et kord juba kasulik olnud toode (paber) muutub kasulikuks teistkordselt, vähendades heitmeid teises sektoris. Seega omistatkse mõnikord põletatavale paberile ka süsiniknegatiivne jalajälg, kuid see sõltub asukohast ning sealsest energiakasutusest.
Jäätmena ladustamine prügimäel: prügimäel pressitakse jäätmed tihedalt kokku, mis tekitab õhuvaese keskkonna mäe sisemusse ning soodustab anaeroobset käärimist. Käärimise käigus tekib metaan, mis on 25 korda tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Paberi puhul aga ei toimu kogu sisalduva süsiniku käärimist, kuna paberi koostises olev halvasti lagunev ligniin takistab ka tselluloosi käärimist. Ligniinile lisaks või selle asemel võib paberis olla ka kriiti või savi, mis sama funktsiooni täidavad. Seega on selline paber süsinikpositiivne metaani eraldumise tõttu, aga süsiniknegatiivne ladestuva süsiniku tõttu, jäädes kokkuvõttes lähedale süsinikneutraalsusele. Kui jäätmegaasi kasutatakse energiatootmiseks, võib analoogselt põletamisega väheneda fossiilsete kütuste tarbimine, tingides süsiniknegatiivse jalajälje.
Ümbertöötlemine: vanapaberi kogumine ja ümbertöötlemine uuteks toodeteks tingib paberile vähemalt mõneaastase süsiniknegatiivse jalajälje, sest paberikius sisalduv süsinik ei vabane atmosfääri toote kasutusea lõpus, vaid ladestub uude tootesse. See efekt aga kestab maksimaalselt kuus ümbertöötlusvälpa, sest paberikiud degradeeruvad iga ümbertöötlemisega, kuni lõpuks muutub jäätmeks. Keskmiselt saab sama kiudu ümber töödelda neli kuni kuus korda.
Säilitamine: pabertoodete, sh trükiste säilitamine kuivas ja jahedas keskkonnas ei võimalda paberil laguneda, mistõttu kius sisalduv süsinik ei vabane atmosfääri. Selline meetod võimaldaks teoreetiliselt kümnete, kui mitte sadade aastate jagu kasvava biomassi süsinikku säilitada. Seega sõltub paberite süsiniknegatiivsus suurel määral lõpptarbija harjumustest ja käitumisest.
Mille järgi on klasside skaala paika pandud?
Miks on märgiseklasside skaala just selline?
Miks on ajalehtede jalajäljes trükikoja heitmed mõnikord nullilähedased?
Mõnikord on aga ajalehe vahel kriitpaberit - sellisel juhul trükitakse sellele kuumtrükivärviga, sest külmtrükivärv ei kuiva sellel ära. Seepärast lisanduvad ajalehele kriitpaberile trükkimisest tulenevad gaasipõletamise heitmed.