Rohelised read

18mai

Kuidas COVID-19 mõjutab kliimat?

Koroonaviirus sai alguse 2019. aastal Hiinast, aga juba peagi tabas kogu maailma ning halvas sellega ka majandust. Sellist mõju ei osanud keegi ette aimata ning on vaid üksikud sektorid, mida viirus räsinud poleks. Kuna viirus pole kuskile kadunud ning veel on vara teha järeldusi, siis hetkel saame rääkida vaid võimalikest tagajärgedest ning hetkesituatsioonist.

Suure haiguspuhanguga kehtestati karmid piirangud ja töö paljudes tehastes pandi ootele, reisid tühistati ning üldine energiatarbimine vähenes. Olenevalt kui suures ulatuses riigid end lukku panid, mõjutas see ka energiatarbimist. India täielik riiklik sulgemine vähendas seda ligi 30%. Euroopas suleti riike järkjärgult ning siin langes energiatarbimine keskmiselt 17%. See kõik on mõjutanud ka kliimat. Näiteks langes veebruaris emissioonide hulk Hiinas 25%, sest paljude tehaste töö oli seiskunud. Maailmas üldiselt langes sama näitaja 2020. aasta esimese kvartali kohta üle 5% võrreldes aasta taguse ajaga. Koroonakriis on aga positiivselt mõjutanud India õhukvaliteeti, sest esimest korda pea 30 aasta jooksul on sadade kilomeetrite kauguselt näha Himaalaja mäestikku. Lisaks ilusale vaatele on ka oluline muutus inimeste tervisele.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosib 2020. aastaks emissioonide langust maailmas 8% (2,6 Gt CO2) ehk kümne aasta tagusele tasemele. Selline langus oleks kõigi aegade suurim, sest isegi 2009. aasta majanduskriisi või II maailmasõja tagajärjel pole süsinikusisaldus atmosfääris nii palju langenud. Jooniselt on näha kuidas süsinikusisaldus on atmosfääris tõusnud alates 1900. aastast.

IEA, Global energy-related CO2 emissions, 1900-2020, IEA, Paris
https://www.iea.org/data-and-statistics/charts/global-energy-related-co2-emissions-1900-2020


Osad teadlased on aga pessimistlikud ja arvavad, et peale kriisi möödumist suureneb atmosfääri süsinikusisaldus kiiresti eelnevale tasemele. Peale 2009. aasta majanduskriisi jõudis CO2 sisaldus atmosfääris juba vähem kui aastaga samale tasemele, mis see oli vahetult enne kriisi. Üks põhjuseid võib olla see, et hakatakse jälle jõudsamalt majandusinvesteeringuid suurendama. Rohelisema keskkonna ja puhtama kliima nimel peavad riigid tegema aga omad järeldused ning edasised otsused peaksid põhinema praegustel õppetundidel.

Kui otsida midagi head COVID-19 pandeemiast, siis kindlasti näitas see aeg meile kõigile, et kliimamuutusi on võimalik suunata, aga pikaajalisi tulemusi on näha vaid koostööd tehes. Iga väike tegu loeb ja kui ka tulevikus on võimalik korraldada veebikoosolekuid selle asemel et lennata teise riiki, oleks see juba samm edasi.


Allikad:

IEA. 2020. Global Energy Review 2020
https://www.iea.org/reports/global-energy-review-2020
Research in Estonia. 03.04.2020. What is coronavirus doing to our planet?

https://researchinestonia.eu/2020/04/03/what-is-coronavirus-doing-to-our-planet/

Daily Mail. 08.04.2020. The Himalayas are visible in parts of India 125 miles away for the first time in 30 years after coronavirus saw pollution levels drop across the country

https://www.dailymail.co.uk/news/article-8199955/Himalayas-visible-India-time-30-years-coronavirus-sees-pollution-levels-drop.html

Viimased märgised

Süsinikjalajälje märgis trükistele

Greenline Print rakendus arvutab ja hindab olelusringi põhimõttel trükiste kasvuhoonegaaside heitmeid ning tunnustab keskkonnasõbralikke valikuid astmelise ja ainukordse keskkonnamärgisega.  

Vaata lähemalt ›

Milleks see kasulik on?

Sisestades märgise ID kõrvalolevasse lahtrisse, saad teada, kust pärinevad tellimuse kasvuhoonegaaside heitmed ning mida see Sinu jaoks tähendab.

Vaata teisi küsimusi ›

Otsi märgiseid