Kliimateadlik tulevik
Kliimamuutust peetakse käesoleva sajandi üheks murettekitavamaks probleemiks, millel võivad olla nii majanduslikult kui ökoloogiliselt katastroofilised tagajärjed.
Kuigi kliima on muutunud varemgi ning suuremas ulatuses kui praegu, siis on teadlased veendumusel, et praegused muutused ei ole looduslikult kujunenud, vaid on inimese poolt tugevasti mõjutatud. Asja teeb ohtlikuks aga tõik, et need muutused toimuvad geoloogilisel skaalal murdosa sekundi jooksul, mis nihutavad Maa eluslooduse tasakaalu sellise kiirusega, et evolutsioon paljude nende jaoks lihtsalt peatub.
Inimene sõltub küll nüüdseks suuresti juba teisest inimesest ehk majandusest, aga meid kõiki toetab toidu ja vee hankimisel maakera looduslik varu. Piiratud rahaliste ressurssidega keskkonnas aga ei suuda suurem osa Maa rahvastikust kasvavate kuludega kohaneda, mistõttu ei ole inimtekkeline kliimamuutus pelgalt metsiku looduse, vaid ka inimkonna ellujäämise probleem.
Teadlased väidavad, et kliimamuutuste vähendamise kulutused on kaugelt väiksemad kuludest, mis tekivad kliimamuutuste ägenemise tagajärjel.
Skeptikud võivad kahelda kõiges siia kirja pandus, kuid ÜRO poolt 1992. aastal Rio deklaratsioonis sõnastatud ettevaatusprintsiibi järgi ei saa ka nemad saastamist heaks kiita. Vanarahvatarkus "parem karta kui kahetseda" sobib antud konteksti kui valatult. Sellise kõigile kanduva riskivõtmisega pole inimkond varem kokku puutunud.
Greenline Print aitab trükiste jalajälge kommunikeerida ning suunata kirjastajaid ja lugejaid säästlikumale tarbimisele.